Kampoli allikas ja töötlemine

Vaigu kampol
Kampoli kogumisel ja koristamise teel saadud kampol nimetatakse vaiguks. Selle eripäraks on see, et ta suudab pidevalt mände koristada, mis soodustab ressursside täielikku ärakasutamist. Hiinal on rikkalikult kampolivarusid ja see on riik, kus kampoli tootmine on suurim. Kampoli tootmine ületab veel pikka aega 350 000 tonni. Seetõttu prognoositakse, et maailma vaiguvaigu aastane toodang jääb järgmise 20-30 aasta jooksul siiski 65-70000 tonnini.
Puidust kampol
See on kampol, mis ekstraheeritakse männijuurte või -tüvede tükeldamise, vaigu lahustis leotamise ja töötlemise teel. Peamiselt Ameerika Ühendriikides toodetud tooraine tugineb riigi kaguosa ürgsetele männimetsadele. Seoses metsaressursi vähenemisega napib puitkampoli toorainet ning toodang on vähenenud 1950. aasta 316000 tonnilt 20000 tonnile. Endises Nõukogude Liidus toodeti ka Pinus massonianat, kuid ressursside vähenemise tõttu vähenes järsult ka tootmine. Hinnanguliselt moodustab maailma praegune kampoli tootmine vähem kui 5% kogu kampoli toodangust.
Ujuv õlikampol
Puitmassi- ja paberitööstuses töödeldakse sulfaattselluloosi valmistamisel kogutud musta vedelikku ja selle jõudlus oli algselt kehvem kui kampolil. Kuid pideva kvaliteedi paranemise tõttu on selle jõudlus nüüd sarnane kampoliga. Seoses paberi valmistamisel kasutatava männipuidu osakaalu vähenemisega vähenes ujuvõli destilleerimisel saadava kampoli saagis (27%-lt 21%-le). Ehkki toornafta destilleerimisvõimsus on viimastel aastatel suurenenud, on ujuvõli vaigu tootmine jäänud suhteliselt stabiilseks, moodustades ligikaudu 30% -35% kogu kampol.